Keelekümblus

Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes.

2007/2008 õppeaastal rakendab 30 Eesti kooli keelekümblusmetoodikat ning keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku pea 4000 last. Kümblusklassides ja -rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides, lasteaias tegelustes osaledes.

Teadusuuringud kinnitavad, et lapsed omandavad edukalt riiklikus õppekavas kindlaks määratud teadmised ja oskused, nad valdavad oma emakeelt võrdselt venekeelses programmis õppivate eakaaslastega ning oskavad eesti keelt väga heal tasemel. Tava-programmides hakkama saavad lapsed saavutavad head tulemused ka keelekümblusklassides.

Eestis on keelekümblusprogrammiga võimalik liituda kolmel tasandil: varase keelekümbluse puhul kahel viimasel lasteaia-aastal või 1. klassis ja hiliskeelekümbluse korral 6. klassis. Õpilased valitakse programmi eeskätt vanemate sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.

Keelekümblusprogrammidele on iseloomulik, et põhi- ja/või keskkooli jooksul omandatakse vähemalt pool õppemahust teise keele vahendusel. Kui keelekümblust alustatakse esimeses klassis, esitatakse tavaliselt kogu õppematerjal esimese õppeaasta jooksul eesti keeles. Pärast kahte õppeaastat hakkab programm kiiresti muutuma 50/50 mudeli suunas, kus pool õpetusest toimub vene ning teine pool eesti keeles.

Keelekümblusõpilastelt nõutakse teadmiste omandamist samaväärselt tavaprogrammi järgi õppivate õpilastega.

Hiliskeelekümblus algab 6. klassist, kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76%-ni õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust.

Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liit

Keelekümblusklassides õppivate lastevanemate sõnul on liit loodud selleks, et propageerida kakskeelset haridust. Lapsevanemad soovivad näha oma lapsi Eesti ühiskonna aktiivsete liikmetena, kes saavad omandada kõrghariduse ka oma kodumaal ning olla konkurentsivõimelised tööturul.

Liit tegeleb nii keelekümbluse populariseerimisega kui ka ohtude teadvustamisega. Liitu juhivad aktiivsed lapsevanemad.

Täpsem info keelekümblusprogrammi kohta Keelekümblusprogrammi kodulehelt.