Keeleseaduse nõuded töötajate keeleoskusele

Keeleseadus sätestab, et eesti keelt peavad oskama ja kasutama avaliku sektori töötajad ja teatud valdkondades ka erasektori töötajad.

Avaliku sektori töötajatele keeleoskuse nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. august 1999 määrusega nr 249 ja see hõlmab kõiki avalikke teenistujaid ja avaliku sektori töötajaid:

• Avalikud teenistujad: riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, näiteks politseinikud, piirivalve- ja päästeametnikud, vanglaametnikud, ministeeriumide, maavalitsuste, ametite ja inspektsioonide töötajad, linna- ja vallavalitsuste ametnikud, kaadrikaitseväelased;
• Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Häirekeskus jne) töötajad;
• Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste (avalik-õiguslikud ülikoolid ja nende asutused, Rahvusraamatukogu jne) töötajad;
• Kohaliku omavalitsuse asutuste (koolid ja lasteaiad, raamatukogud, hoolekandeasutused) töötajad.

Kõrgtaseme keeleoskus on nõutav järgmistelt avalikelt teenistujatelt ja avaliku sektori töötajatelt:
Kõrgemad ja vanemametnikud, juristid-asjaajajad, sekretär-asjaajajad ja kohtuistungi sekretärid, asutuste juhid ja nende asetäitjad, arstid, psühholoogid ja farmatseudid, õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad, kohtunikud ja notarid, kaadriallohvitserid, kaadriohvitserid, piiriametnikest vanemspetsialistid, jaoskonna- ja osakonnaülemad.

Kesktaseme keeleoskus on nõutav järgmistelt avalikelt teenistujatelt ja avaliku sektori töötajatelt:
Nooremametnikud, kantseleitöötajad, allasutuste, osakondade ja struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad, kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötavad spetsialistid, pedagoogid, velskrid ja meditsiiniõed, kaadrisõdurid, piiriametnikest spetsialistid ja nooremspetsialistid.

Algtaseme keeleoskus on nõutav järgmistelt töötajatelt: Abiteenistujad, vangla välisteenistuse valvurid.

Eesti keele eksamit ei pea sooritama need isikud, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk-, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.

Erasektori puhul on keelenõuete kehtestamise aluseks avalik huvi. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määrus nr 164, sätestab keelenõuded äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele.

2007. aasta 1. märtsil jõustunud keeleseaduse § 22 lõikes 2 nimetatakse avalike huvidena ühiskonna turvalisust, avalikku korda, avalikku haldust, haridust, tervishoidu, tarbijakaitset ja tööohutust. Seaduses antud volitusnormi kohaselt võib eesti keele oskust nõuda nendelt erasektori töötajatelt, kes töötavad nimetatud valdkondades ning tööülesannete täitmisel suhtlevad inimestega.

Vastavalt keeleseadusele peavad erasektori töötajad sõltuvalt oma töö iseloomust ja suhtlemise ulatusest oskama riigikeelt sarnaselt avaliku sektori töötajatega ühel kolmest keeleoskuse tasemest (alg-, kesk- või kõrgtase).

Algtasemel peavad eesti keelt oskama ühissõidukite juhid (takso-, trolli-, trammi-, bussijuhid) ning rongi- ja vedurijuhid. Erandi moodustavad laevade ja õhusõidukite juhid, kellelt nõutakse kõrgtasemel eesti keele oskust nende töös ette tulevate keelekasutusolukordade keerukuse ja tööülesannete vastutusrikkuse tõttu.

Algtasemel eesti keele oskust nõutakse ka isikuhooldustöötajatelt. Siia kuuluvad nt lasteasutuse kasvataja abid ja hooldustöötajad, vanurite, laste ja puuetega inimeste hooldajad. Tänapäeval täidavad neid funktsioone üha enam era- ja mittetulundussektori töötajad.

Teenindus- ja müügitöötajate hulka, kelle eesti keele oskus peab vastama vähemalt algtasemele, kuuluvad nt poe- või välimüüja, juuksur, tööde vastuvõtja, kelner, reisiteenindaja, piletikontrolör, valvur-turvatöötaja jne – kõik, kellel tuleb tööülesannete täitmisel edastada eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu ja kasutamistingimuste kohta.

Kesktasemel peavad eesti keelt oskama teenindus- ja müügitöötajad, kes osutavad seadusega sätestatud kindlustusteenust ja nõustavad selles valdkonnas kliente. Sellesse töötajate kategooriasse kuuluvad kindlustusfirmade klienditeenindajad, samuti kindlustusteenuste müüjad.

Keeleoskuse kesktaset nõutakse ka nendelt teenindus- ja müügitöötajatelt, kes tegelevad isiku elu ja tervist, ühiskonna turvalisust või keskkonda ohustada võivate kaupade müügi või käitlemisega ning nõustavad selles valdkonnas kliente. Esmajoones peetakse silmas pürotehniliste toodete ja ohtlike kemikaalide ning ohtlike masinate ning mehhanismide müügi ja kasutamisega seotud töötajaid. Kesktasemel keeleoskusnõude kehtestamine on põhjendatud nimetatud valdkondade mitmekesiste ja nõudlike, täpset väljendust ja suurt sõnavara eeldavate keelekasutusolukordadega.

Eraõppeasutuste töötajatest peavad eesti keelt kesktasemel oskama koolide juhid, nende asetäitjad ja need pedagoogid, kelle tööülesannete hulka kuulub õpilaste ja üliõpilaste turvalisuse tagamine erakoolis. Erakoolide eesti keele õpetajad ning need pedagoogid, kes õpetavad oma õppeaineid eesti keeles, peavad eesti keelt valdama kõrgtasemel.

Kesktasemel eesti keele oskust nõutakse ka tervishoiu abispetsialistidelt, kelle tööülesannete hulka kuulub patsientidega suhtlemine ja teabe edastamine. Need on eelkõige abiarstid ja velskrid, ämmaemandad, nõustajad ning erameditsiiniasutuste ja perearstide õed.

Ka päästetöötajad ning need turvatöötajad, kelle tööülesanded on seotud avaliku korra tagamisega või kes tööülesannete täitmisel kannavad relvi või kasutavad erivahendeid, peavad eesti keelt valdama kesktasemel. Samal tasemel keeleoskust nõutakse ka lootsidelt.

Kõrgtasemel eesti keele oskust nõudvatest ametikohtadest on eelnevalt mainitud laevade ja õhusõidukite juhte ning eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajaid. Lisaks neile nõutakse kõrgtasemel eesti keele oskust arstidelt, farmatseutidelt ja psühholoogidelt ning õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastatavatelt töötajatelt, nt liikluskorraldajatelt ja dispetšeritelt.

Eesti keele eksamit ei pea sooritama need isikud, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk-, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.

Määruse kohaselt tagab tööandja, et töötajad, kellelt tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdaksid eesti keelt nõutud tasemel.

2007. aasta 1. märtsil jõustunud keeleseaduse muudatuses nähakse ette, et alates 1. augustist 2008 võetakse eesti keele oskuse hindamisel ja tasemeeksamite korraldamisel aluseks Euroopa Nõukogus välja töötatud tasemeskaala. Uutele tasemetele ülemineku tähtajad ning seniste tasemete ja uute tasemete vastavusse viimise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Kuni selle ajani on tööalast eesti keele oskust võimalik tõestada nii 1990–1999 välja antud kategooriatunnistusega kui ka 1999–2004 väljastatud eesti keele tasemetunnistusega, tingimusel et isiku keeleoskus vastab tunnistusele märgitud tasemele.

Tööalase eesti keele oskuse kategooriad ei kehti kodakondsuse taotlemisel, seega peab Eesti kodanikuks soovija sooritama vähemalt algtaseme eesti keele eksami.