Tööalane eesti keele õpetus

Eestis elavate mitte-eestlaste olulise enamuse välispäritolu ja kompaktne territoriaalne paigutus on põhjustanud keelelise eraldatuse, mis halvendab eesti keele väljavaateid saada rahvusrühmade vaheliseks kontaktkeeleks. Eesti keele oskuse nõude sätestamine riigiteenistujatele ning teatud valdkondades (nt. keskkonna, tervise ja turvalisuse kaitse) isikutega suhtlevatele töötajatele on Eesti keelesituatsiooni normaliseerimise ja eesti keele seisundi kindlustamise vältimatu tingimus. Kehtestatud keelenõuetele vastavaid õpivõimalusi aga napib.

Peamiselt välisabist rahastatavate keeleõppeprojektide raames on alates 1999. aastast toetatud nn „esmatähtsate“ sotsiaalsete gruppide eesti keele õpet. Esmatähtsuse kriteeriumi määrab peamiselt mitte-eestlaste osakaal sihtgrupi hulgas ja valdkonna olulisus eesti keele oskuse nõuete täitmise suhtes. Aastatel 1999 - 2007 on toetatud töötute, politseiametnike, päästetöötajate, vanglaametnike, meditsiinipersonali ja muukeelsete koolide pedagoogide eesti keele õpet.