AVALEHT  KONTAKT  kutsekeel.ee  efant.ee   Liitu Infolistiga   
KEELEÕPPE KULUDE HÜVITAMINE

EST   RUS   ENG
SIHTASUTUSEST
KONKURSID
PROJEKTI KOOSTAJALE
RAAMATUKOGU
LINGID
VÄLJAANDED
HARIDUS
KEELEKÜMBLUSPROGRAMM
KOOLIVÄLINE ÕPE
TÄISKASVANUTE KEELEÕPE
TÖÖTURG
ÜHISKONNAPÄDEVUS
RAHVUSVÄHEMUSED
UUSIMMIGRANDID
EESTIKEELSELE AINEÕPPELE ÜLEMINEK
Tööpakkumised
VIIMATI LISATUD
PROGRAMM "Keeleõppe arendamine 2007-2010"
Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond
Uuringud: eesti keele õpe kutseõppeasutustes
AvalehtPROGRAMM "Keeleõppe arendamine 2007-2010"    
Print
Prindi

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010”

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010” on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” rakendamiseks.
 
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob Integratsiooni Sihtasutus 12 erineva tegevuse kaudu erinevatele sihtrühmadele uusi võimalusi täiendavaks eesti keele õppeks.
 
Keeleõppe arendamise programmi tulemusel luuakse kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimetulekuks emakeelest, vanusest ja rahvusest sõltumata.  
 
Keeleõppe arendamise programmi sihtrühmadeks on
  • õpilased alates 14. eluaastast, kelle emakeel ei ole eesti keel;
  • pedagoogid ja ametnikud, kes töötavad nende õpilastega, kelle emakeel ei ole eesti keel;
  • eesti keelt ebapiisavalt valdavad töötavad inimesed.
Programmi eesmärk on saavutatud, kui õpilased suudavad eestikeelses keskkonnas vajalike toimingutega hakkama saada ning täiskasvanud suudavad eesti keelt kasutada igapäevases elus ja ametialases töös vajalikul tasemel.
 
Programmi juht: Eduard Odinets
 
 
Täiendava keeleõppe sihtgrupiks on Eestist pärit ja Eesti kõrgkoolides õppivad üliõpilased, kes soovivad arendada suhtluskeelt ja kõrghariduse omandamiseks vajalikku keeleoskust. Nende jaoks korraldatakse aastail 2008-2010 täiendavate eesti keele kursuste väljatöötamist, õppematerjalide koostamist ja (piloot)koolituste läbiviimist.

Koordinaator: Ave Osman


Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused ning täiendav keeleõpe avalikule sektorile
Õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele jt avalikele teenistujatele korraldatakse 60-tunnised eesti keele lühikursused ja 2-4-nädalased tööjõuvahetused teisest keelekeskkonnast pärit kolleegidega. Aastatel 2008-2010 on kavas pakkuda tööjõuvahetusi 165 inimesele.

Koordinaator: Tea Kotkas


Ettevalmistus eestikeelseks kutseeksamiks
Müüja, koka, kelneri, juuksuri ja kosmeetiku erialal õppivatele muukeelsetele noortele ja neil erialadel töötavatele täiskasvanutele korraldatakse erialase eesti keele koolitus mahus 120 akadeemilist tundi. Septembrist 2009 kuni detsembrini 2010 toimuv koolitus aitab valmistuda eestikeelseks kutseeksamiks. Eelnevalt koostatakse koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid ning jätkukoolituse kavad samadele erialadele. Lisaks on õppuritel võimalik taotleda majutus- ja sõidukulude kompenseerimist kooli õppekavas ette nähtud praktika ajaks.

Koordinaator: Merlin Mägi


Eesti keele täiendav õpe kutseõppuritele

Aastatel 2008-2010 korraldatakse eesti keele täiendavat õpet eesti keelest erineva emakeelega kutseõppuritele. Eesmärgiks on üldkeele ning õppimiseks ja ametialaseks tegevuseks vajaliku keeleoskuse omandamine. Kutseõppeasutused esitavad Integratsiooni Sihtasutusele ettepanekuid täiendava keeleõppe läbiviimiseks. Eelistatud on keele- ja erialaõpet integreerivad programmid, sh praktikaprogrammid eestikeelses töökeskkonnas. Lisaks töötatakse välja kutseõppurite keelelis-kultuurilised vahetusprogrammid.

Koordinaator: Edydt Johanson

 
Täienduskoolituse käigus tutvuvad õpetajad Euroopa keeleõppe raamdokumendiga ja keelehariduse eesmärkidega Euroopas. Koolitusel pakutakse üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötavatele eesti keele kui teise keele õpetajatele uusi võtteid keeleõppe mitmekesistamiseks ja õpilaste motiveerimiseks ning näidatakse erinevaid võimalusi keele- ja aineõppe lõimiseks. Eesmärgiks on kutsuda õpetajaid jagama kolleegidega kogemusi eesti keele õpetamisest ning keeleõpetaja toest ja abist aineõpetajale aine-/erialaõppe rakendamisel.

Koordinaator: Made Pandis

 
Tegevus on suunatud sellele, et siduda eesti keelest erineva ema- ja kodukeelega inimeste keeleõpe erialase, praktilise ja huvi tegevustega. Seetõttu korraldatakse just vabahariduslikke koolitusi korraldavaid või huviharidust võimaldavaid koolitusasutustele täiendkoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise ning integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas. Koolitused toimuvad ajavahemikul oktoober 2008 kuni november 2009.
 
Koordinaator: Riina Ring
 
 
Lisaks tavapärastele keelekursustele toetatakse eesti keele õpet ka individuaalõppe kujul. Sellega aidatakse eesti keele oskuse parandamisest huvitatud muukeelsetel inimestel leida  ajaliselt sobivaid ning huvidele ja keelelistele vajadustele vastavaid õpitingimusi. Individuaalõppe prioriteetseks sihtrühmaks on vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme aineõpetajad. Koostöös Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukoguga korraldab Integratsiooni Sihtasutus esmalt mentorite koolituse. Eesti keele individuaalõppe programm algab mentorite toetusel 2009. aasta sügisel.

Koordinaator: Natalia Reppo
 
 
Tegevus  on suunatud õpetajakoolitusega tegelevatele institutsioonidele. Selle raames valmib kaks vabaainekursust, mis võimaldavad õpetajakoolituse üliõpilastel põhiõppe jooksul, aga ka täienduskoolituses osalevatel töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks Eestis eesti keelest erineva õppekeelega õpilastega Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes.
 
Koordinaator: Ave Osman

 
Aastatel 2008-2010 saavad kutsekoolide juhid ja õpetajad end täiendada eriala ja keeleõppe lõimimise, e-õppe ja kultuuridevaheliste erinevuste osas. Õpetajad saavad kuu aja jooksul õpetada oma ainet teises koolis teises keeles. Koolijuhtide nõustamiseks mitmekeelse hariduse vallas töötatakse välja koolituskava, mille põhjal toimub nõustajate pilootkoolitus. Erialakeele õpet toetatakse ka pidevalt täieneva ja õppematerjale koondava veebilehe kutsekeel.ee kaudu.

Koordinaator: Marje Reimund


Koostöös mitmete noortevaldkonna partneritega suurendatakse noorte osalust, kaasarääkimist ja otsuste mõjutamist ühiskonnas ning sel moel arendatakse eesti keeles suhtlemise oskust venekeelsete noorte seas. Üle Eesti korraldatakse 14-19-aastastele eesti- ja venekeelsetele noortele seminare, ümarlaudu ja foorumeid osaluse teemal alates sügisest 2008 kuni kevadeni 2010.
 
Koordinaator: Lianne Ristikivi
 
 
Korraldatakse täienduskoolitus eripedagoogi/defektoloogi/logopeedi kvalifikatsiooniga logopeedidele, kes töötavad vene õppekeelega lasteaedades ja üldhariduskoolides. Eesti ja Venemaa kõrgkoolide koostöös valmiva täienduskoolituskava alusel saavad logopeedid täiendada teadmisi ja oskusi tööks kõneravi vajavate laste ja õpilastega. Venemaa kõrgkoolid osalevad ka täienduskoolituse läbiviimisel.

Koordinaator: Natalia Reppo
 
 
Aastatel 2008-2010 töötatakse välja erialakeele aineprogrammid ja õppekomplektid kutseõppeasutustele, mis aitavad tõsta õpilaste suutlikust sooritada kutseeksam ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Koordinaator: Reet Kallo
 
 
Täiskasvanute eesti keele õppe toetamine toimub läbi eesti keele õppe kulude hüvitamise. Kõigil eesti keelt ebapiisavalt valdavatel inimestel on võimalik eesti keele õppeks kulunud raha tagasi taotleda juhul kui õpe on toimunud koolitusluba omavas koolitusasutuses ning sooritatud on eesti keele tasemeeksam A2, B1, B2 või C1 tasemel.
 
Koordinaator: Merlin Mägi
 

Tagasi üles

Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine
 
Programmi raames toimuv töökorraldus on uudne nii Integratsiooni Sihtasutuse kui kutseõppeasutuste jaoks. Nimelt ei toimu konkurssi, vaid oodatakse koolide ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid võimalikult erinevatel viisidel arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool võibolla soovib ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud, oluline on, et need vastaksid ka programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele.
 
 
Koostööettepanekud palume kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need sihtasutusele elektronposti teel märgitud aja jooksul. Vormi leiab siit.
 
 
Programmi tegevuse nimetus:
 
 “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine”
 
Tegevuse detailne kirjeldus:
 
Korraldatakse eesti keele täiendavat õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas ja vene õppekeelega rühmades. Teostamisele lähevad tegevused, mis korraldatakse täiendavalt riikliku koolitustellimuse raames rahastatud õppele. Õppe eesmärgiks on õppimiseks ning ametialaseks tegevuseks vajaliku keeleoskuse omandamine. Eelistatud on keele- ja erialaõpet integreerivad programmid, sh praktikaprogrammid eestikeelses töökeskkonnas.
 
Õppe kestvus võib varieeruda (kuni 1 aastani), õpe võib olla korraldatud paralleelselt eriala ja üldharidusõppega, õppetöö alguses ja lõpus kontrollib kool õppurite eesti keele oskuse taset, õpet võib korraldada erinevate aastate õppuritele.
 
 
Taustinformatsioon:
 
Ettepanekute esitamise tähtajad on järgmised:
 
  1. 31. oktoober 2009
  2. 31. märts 2010
 
Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
 
Uue koostöövormi ülesehitus on järgmine:
 
Etapid
Kutseõppeasutus
Integratsiooni Sihtasutus
1.
Esitab oma ettepanekud täiendava keeleõppe osas lähtudes oma õppurite vajadustest.
Võtab vastu koolide ettepanekuid.
 
2.
Teeb ettepanekuid sobivate õpetajate, koordinaatorite, teenusepakkujate osas.
Koostöös ekspertidega vaatab ettepanekud üle (õppetöö vajadus, sisuanalüüs, finantsanalüüs jms.).
 
3.
Vaatab ekspertide ja IS ettepanekud üle ja lepitakse kokku edasistes tegevustes.
Annab tagasisidet koolidele.
Järgnevad läbirääkimised.
4.
Tagab õppurid kogu täiendava õppetöö jooksul.
Sõlmib vajalike osapooltega lepingud ning koordineerib edasist koostööd.
 
5.
Tagab õppetöö toimumise.
Tegevus (täiendav õppetöö) võib alata.
 
6.
Tagab vajaliku info või aruandluse kättesaadavuse (sh. keeletestide tulemused, registreerumislehed vms.).
Toimub pidev koostöö ja info vahetamine kooli ja Integratsiooni Sihtasutuse vahel
 
7.
Esitab lepingukohased vajalikud dokumendid.
Tegevuste lõpetamine, aruandlus.
 
 
Kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke kindlasti ühendust.
 
Edydt Johanson
659 9842
edydt.johanson (at) meis.ee
Tagasi üles

Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused ja keeleõpe ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010” üheks tegevuseks on eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetusprogrammid ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele.
 
Tegevuse eesmärgiks on 165 eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetuse korraldamine aastatel 2008-2010.
 
Ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse ja tervishoiu valdkondade töötajatele korraldatakse 2-4 nädalat kestvad tööjõuvahetusprogrammid, milles on partneriteks muukeelsed ja eestikeelsed kolleegid.
 
Ebapiisava eesti keele oskusega õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad vm avalikud teenistujad venekeelsest elu- ja töökeskkonnast osalevad 60-tunnisel eesti keele lühikursusel ja 2-4-nädalases tööjõuvahetuses teises maakonnas keelepraktika eesmärgil ning võtavad vastu eestikeelsest elu- ja töökeskkonnast pärit tööjõuvahetuses osalevaid kolleege.
 
Tegevuse eelarve on 3 500 000 kr.
Tegevuse elluviimiseks korraldatakse kolm hankekonkurssi (2008, 2009, 2010).
 
2008. aastal korraldatud hankekonkursil tunnistati edukaks AS Erahariduskeskus pakkumus, kellega on sõlmitud teenusleping tööjõuvahetuste korraldamiseks ajavahemikus detsember 2008 – juuni 2009 kokku 45 õpetajale, politseiametnikule, meditsiinitöötajale, vanglaametnikule, raamatukogutöötajale või muule avalikule teenistujale, kellest 30 on ebapiisava eesti keele oskusega sihtrühma liikmed ning 15 on nende eesti keelt emakeelena rääkivad kolleegid.
 
 
Integratsiooni Sihtasutuse poolt aastatel 1999-2008 läbiviidud tööjõulähetusi hinnanud eksperdid Mai Luuk ja Kätlin Kõverik on arvamusel, et Eesti-sisesed tööjõulähetused eesti keele praktika eesmärgil on üks tulemuslikumaid meetmeid mitte-eestlaste keeleliseks, tööalaseks ja kultuuriliseks integreerumiseks. Intervjueeritavate sõnutsi on lähetusprogrammid neile palju andnud – täiendanud eesti keele oskust, lisanud rohkesti erialaseid kogemusi ja näidanud neile Eestimaad.
 
Tea Kotkas
659 9061
tea.kotkas (at) meis.ee
Tagasi üles

Kutseeksamiks ettevalmistus ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele

Kõigepealt koostatakse erialase eesti keele koolitusmaterjalid, sõnavaraloendid ning jätkukoolituse kavad. Koolitusmaterjal on suunatud A2 tasemel eesti keelt valdavatele täiskasvanutele, kes soovivad õppida erialast eesti keelt I taseme kutseeksami sooritamiseks ning B1 eesti keele taseme saavutamiseks. Koolitusmaterjalid valmivad müüja erialale, ühine koka ja kelneri erialale ning juuksuri ja kosmeetiku erialale. Materjalid sisaldavad erinevaid lugemistekste, kuulamisülesandeid, sõnavaraharjutusi ning dialooge.
 
Sõnavaraloendid koosnevad kahest osast: A osa on sõnavara üldloend eesti-vene ja vene-eesti keelsena ning B osa sisaldab sõnavara temaatilist jaotust koos näitelausete ning enim kasutatavate väljenditega.
 
Tegevuse käigus luuakse ka jätkukoolituse kavad, mille alusel saaks koostada erialase eesti keele koolitusmaterjalid B2 oskustaseme saavutamiseks nii, et nad jätkaksid loogiliselt antud materjale.
 
Koolitusmaterjalid, sõnavaraloendid ja jätkukoolituse kavad on koostamisel ning valmivad 2009. aasta juuliks. Materjalide koostaja leidmiseks korraldatud konkursi võitis Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut. Materjalide juhtivautoriks on Mare Kitsnik, kes koostab materjale koos vastavate erialade ekspertidega.
 
Koostatud materjalide järgi korraldatakse erialase eesti keele koolitused mahus 120 akadeemilist tundi. Koolitusgrupp komplekteeritakse vastaval erialal töötavatest täiskasvanutest ning eriala omandavatest õppuritest. Igal erialal toimub 3 koolituste tsüklit Tallinnas, Narvas ja Jõhvis 2009 aasta septembrist kuni 2010 aasta lõpuni. Koolitustest on võimalik osa võtta kokku 250-l sihtgrupi liikmel.
 
Tegevuse raames korraldatakse koolituse läbinud õppuritele eestikeelses töökeskkonnas praktika toetamine majutus- ja sõidukulude kompenseerimisega. Toetatakse kooli õppekava järgset praktikat ning eraldi praktikat ei organiseerita. Toetada on võimalik 50 koolituse läbinud õppurit (mitte vastaval erialal töötavat täiskasvatut, sest nendel toimib igapäevane praktika töökohal). Sõidu- ja majutuskulude kompenseerimisega toetatakse praktikante, kes lähevad Ida-Virumaalt Tallinnasse või Lõuna-Eestisse praktikale või Tallinnast Lõuna-Eestisse. Praktika toetamise eesmärgiks on pakkuda eesti keeles suhtlemise võimalust ning seeläbi arendada eesti keele oskust ning suhtlusvalmidust.
 
Merlin Mägi
659 9068
merlin.magi (at) meis.ee
Tagasi üles

Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus

Täienduskoolitus on suunatud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajatele. Täienduskoolitus pakub eesti keele kui teise keele õpetajatele võimaluse rikastada oma õpetamisstrateegiaid aktiivõppemeetoditega, tutvuda parimate praktikatega eesti keele kui teise keele ning keele ja aine integreeritud õppes.
 
Õpetajad saavad ülevaate Euroopa keeleõppe raamdokumendist ja euroopalikest põhimõtetest keeleõppe valdkonnas.
 
Täienduskoolituskava maht on 3 AP (120 tundi). Koolitused toimuvad ajavahemikul november 2008 – oktoober 2010.
 
Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituse I moodulit korraldati 27.-29. novembril 2008. I koolitusmoodulis lähtuti eelkõige õpetajate vajadusest näha kohe praktilist kasu oma igapäevatöös. Alustatati teemadest, mis on õpetajaskonnas tänapäeval aktuaalsed. Eesmärgiks on tutvustada üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötavatele eesti keele kui teise keele õpetajatele keelekeskkonna keeleõppe toetajana kujundamisvõimalusi klassiruumis ning pakkuda aktiivõppe meetodeid ja õpilaste aktiviseerimisvõtteid.
 
Natalia Reppo
Tagasi üles

Koolitused täiskasvanute vabahariduslikele koolitusasutustele

Integratsiooni Sihtasutus alustas programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames koostööd Kodanikukoolitus MTÜga ja Koolituse Korralduskeskus OÜga, et korraldada vabahariduslikke koolitusi pakkuvatele või huviharidust võimaldavatele koolitusasutustele täienduskoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise ning integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas eesmärgil lõimida eesti keelest erineva ema- ja kodukeelega inimeste keeleõpe erialase, praktilise ja huvitegevusega.
 
Lühidalt koolitustest:
  • Multikultuurilisuse ja keele omandamise teemadel toimuvatel täienduskoolitusel läbitakse  kultuurierinevuste teooria, keele omandamise põhimõtted, võõrkeele omandamise metoodikad, käsitletakse Euroopa Keeleõppe Raamdokumenti ja veel teisi sarnaseid teemasid.  
            Lisainformatsioon:
            MTÜ Kodanikukoolitus, Greta Silberg-Käärik, kontakttelefon 527 7699, e-post: gretalee@hotmail.com
  • Integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas korraldatakse täienduskoolitusi teemadel „Erinevad keeleõppe viisid ja -meetodid“, „Keeleoskuse tasemed, keeleoskustaseme määramine. Õppe eesmärgistamine“ ning „Keele ja eriala lõimitud õpe“.     
            Lisainformatsioon:
            Koolituse Korralduskeskus OÜ, Anita Siim, kontakttelefon 603 0526, e-post: anita@koolitaja.ee
 
Täienduskoolitused aitavad süvendada osalejate teadmisi ja oskusi, et paremini tulla toime erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamisega.
 
Koolitused toimuvad vahemikus november 2008 kuni oktoober 2009.
 
Huvilistel palume pöörduda koolituste korraldajate poole!
 
Edydt Johanson
Tagasi üles

Vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja juhtide eesti keele õpe

Tegevuse raames korraldatakse vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogidele ja juhtidele keelekursused. Keelekursuste puhul seatakse eesmärgiks vähemalt 160 osaleja eesti keele omandamise toetamist, sh professionaalseks tegevuseks vajaliku keeleoskuse omandamist. Kursuse pikkus on keskmiselt 80 tundi. Hange kuulutatakse välja 2008. a talvel. Kursused algavad veebruaris 2009.
 
Teise alategevusena on töötatud välja individuaalse plaani järgi eesti keele omandamise toetamise kontseptsioon, kaasates Eesti ja väliseksperti, mis on aluseks mentorite koolitusele ja individuaalsele keeleõppele. Arendustöö tulemusena koostatakse mentoriga keeleõppe metoodika.
 
Mentor on keeleõppija partner, kes toetab eesti keele õppimisel  läbi individuaalõppe. 
 
Individuaalse plaani järgi õpib keelt vähemalt 40 inimest. Individuaalse õppe puhul kaasatakse mentorid, kellega koos keeleõppija koostab individuaalse kava, seejuures lähtutakse õppuri huvidest, ajaressursist, õpistiilist ja elukohast. Individuaalne kava sisaldab konkreetseid keelelisi eesmärke ja eesmärkide saavutamise analüüsi, õppe kestus varieerub 0,5-1 aastani ühe programmi raames, prioriteetne sihtrühm on vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme aineõpetajad, kes hakkavad oma ainet eesti keeles õpetama.
 
Natalia Reppo
Tagasi üles

Kutseõppeasutuste koolijuhtide ja õpetajate täienduskoolitus

Aastatel 2008-2010 saavad kutseõppeasutuste koolijuhid ja õpetajad täiendada end eriala ja keeleõppe lõimimise, e-õppe ja kultuuridevaheliste erinevuste vallas. Projekti käigus koostatakse kutseõppeasutuste pedagoogidele täienduskoolituskava 4 AP mahus, mille raames saavad õpetajad lisaks teadmistele eriala- ja keeleõppe ühendamise võimalustest ja muust olulisest võimaluse stažeerida kuu aja jooksul teises kutseõppeasutuses teises keeles.
 
Koolijuhtidele mõeldud koolituskava on 2 AP mahus ning on mõeldud kutseõppeasutuste juhtidele, kelle koolides on vene õppekeelega õpperühmi või kohandumisrühmi. Koolitusel osalevad koolijuhid omandavad teadmisi kakskeelsest haridusest, e-õppest, lõimitud aine- ja keeleõppest. Lisaks eelpool kirjeldatule töötatakse välja ka süsteem kutseõppeasutuste juhtide nõustamiseks kakskeelse hariduse valdkonnas ning viiakse läbi pilootkoolitus kuni 20 nõustajale.
 
Erialakeele õpet toetatakse ka pidevalt täieneva ja õppematerjale koondava veebilehe kutsekeel.ee kaudu.
 
Marje Reimund
Tagasi üles

Vene emakeelega laste ja õpilastega töötavate logopeedide täienduskoolitus

Eripedagoogi/defektoloogi/logopeedi kvalifikatsiooniga ja vene õppekeelega lasteaedades  ja üldhariduskoolides töötavatele logopeedidele korraldatakse täienduskoolituskursus. Eesti ja Venemaa kõrgkoolide koostöös töötatakse välja täienduskoolituskursuse õppekava 10 AP mahus. Täienduskoolituse eesmärgiks on anda võimalus logopeedidele täiendada teadmisi ja oskusi tööks vene emakeelega logopeedilist abi vajavate õpilastega.
 
Koolituskursus viiakse läbi kaasates õppejõude Venemaa kõrgkoolist. Osa täienduskoolitusest viiakse läbi Venemaal
 
Natalia Reppo

 

Tagasi üles

Aineprogrammid ja õppematerjalid eesti keele kui teise keele õppeks kutseõppeasutustes

Aastatel 2008-2010 töötatakse välja erialakeele aineprogrammid ja õppekomplektid kutseõppeasutustele, mis aitavad tõsta õpilaste suutlikust sooritada kutseeksam ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Aineprogrammid luuakse kümnele erialale ja iga programm koosneb erialakeele oskuse nõuetest, minimaalsetest sõnavaraloenditest, ainekavast ja hindamisjuhendist. Õppekomplektid sisaldavad õppevideot erialase suhtlemise õppeks, interaktiivset ja paberkandjal õpik-harjutustikku ning elektroonset õpetajajuhendit.
 
Luuakse aktiivõppe võtteid tutvustav kogumik eesti keele ja kultuuri õppeks, mis toetab kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppurite lõimumist Eesti ühiskonnas läbi metoodiliselt kaasaegse keele ja kultuuri õpetuse. Kogumik koosneb  video-osast ja käsiraamatust. Video-osa näidistundides demonstreeritakse erinevaid aktiivõppe võtteid. Käsiraamat annab selgitusi kasutatud võtete kohta ja sisaldab lisaharjutusi ning töölehti õppuritele.
 
Reet Kallo
Tagasi üles

Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega

Tegevus  on suunatud õpetajakoolitusega tegelevatele institutsioonidele. Selle raames valmib kaks vabaainekursust, mis võimaldavad õpetajakoolituse üliõpilastel põhiõppe jooksul, aga ka täienduskoolituses osalevatel töötavatel õpetajatel omandada teadmisi, mis on vajalikud tööks Eestis eesti keelest erineva õppekeelega õpilastega Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes.

Ainekursuste teemaks on „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“. Kursuste maht on 2 AP. Kursused töötatakse välja ja viiakse ellu vahemikus mai 2009 – juuni 2010 Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt.
 
Ave Osman
Elukestva õppe üksus
tel. 659 9030
Tagasi üles

Noorte keeleõpe osaluse ja kodanikuteadlikkuse kaudu
 
Integratsiooni Sihtasutus korraldab 14-19aastastele noortele eesti keele õppe eesmärgil kodanikuks olemise, demokraatia ja osaluse teemalisi seminare ja konverentse.
 
2008. aastal toimusid noortekonverentsid „Kas oled valmis?“ ja „Samm lähemale“ ning 2009. aasta kevadel noorteseminarid „Käru küla juhtum“ ja „Kaks sammu lähemale“.
 
Koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga on välja antud kordustrükid kogumikust „Osale. Ütle, kui mõtled!“. Sama kogumik on tõlgitud ja avaldatud ka venekeelsena. Kogumikke jagatakse noortele tasuta Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud tegevustes.
 
Koostöös Briti Nõukogu ja 2009. aastal ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega viiakse läbi Tulevikulinna mänge erinevates omavalitsustes. Kahepäevastes mängudes osalevad noored ja ametnikud, kellest pooled on eestikeelsed ja pooled venekeelsed. Ühiselt leitakse omavalitsuses peamised probleemid ning pakutakse lennukaid ideid nende lahendamiseks.
 
Motiveerimaks venekeelseid noori lugema eestikeelset meediat ,anti 2008. aasta lõpul koostöös AS Ajakirjade Kirjastusega välja noorteleht „Kas oled valmis?“. 2009. aastal kajastatakse aasta vältel venekeelsete Eesti noorte tegemisi Eesti Noorteühenduste Liidu poolt väljaantavas ajalehes „Aken“. Samuti koostatakse aasta lõpuks Integratsiooni Sihtasutuse noorsootööalaste tegevuste kajastamiseks taas spetsiaalne noorteleht.
 
Lianne Ristikivi
659 9028
Tagasi üles

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

Liimi 1, Tallinn 10621
Telefon: 6 599 021
Faks: 6 599 022
E-post: info@meis.ee

AVALEHT  KONTAKT  kutsekeel.ee  efant.ee   Liitu Infolistiga   
KEELEÕPPE KULUDE HÜVITAMINE

EST   RUS   ENG