Eesti keele laagrid ja pereõpe

Laste ja noorte suvised keelelaagrid ja pereõppe projektid on tuntumaid lõimumistegevusi Eestis. Suvise keelepraktika eesmärk on anda võimalus noortel täiendada oma eesti keele oskust koolivälises keskkonnas. Integratsiooni Sihtasutus on alates 1998. aastast toetanud eesti keele laagri- ja pereõppeprojekte, kus on osalenud kokku ligi 18 000 last ja noort. Raha selleks on eraldanud nii Eesti riik kui välisfinantseerijad: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia ja Euroopa Liit.

Projektide peamine eesmärk on, et Eestis elav muukeelne laps või noor (7 -18 –aastane) saaks harjutada ja täiendada oma eesti keele oskust vahetu suhtlemise kaudu eestlastest eakaaslastega, elada eesti peres ja tutvuda eestlaste elu-oluga, Eesti kultuuriga, kuid samuti tutvustada enda kultuuri.

Keelelaager erineb tavalisest laagrist eelkõige selle poolest, et kõik 12 päeva jooksul toimuv teenib keeleõppe eesmärki; üldjuhul suhtlevad kõik (ka laagri personal) laagrilistega eesti keeles. Lisaks muukeelsetele lastele võtavad laagrist kindlasti osa tugiõpilased (eesti lapsed), kellel on kanda tähtis toetaja roll. Iga laagrisse tulija teab, mis teda ees ootab, ning tahab eesti keelt õppida või siis abistada kaaslasi selle õppimisel.

Pereõppes elab muukeelne laps 2 nädala jooksul eesti peres, kus ta saab suhelda eesti keeles ja osa võtta igapäevasest pereelust. Pereõpet võib nimetada individuaalseks keeleõppeks vahetus keelekeskkonnas ja see sobib tagasihoidlikumale lapsele.