Põhikiri

I Üldsätted
II Juhatus
III Nõukogu
IV Sihtasutuse vara
V Raamatupidamine ja kontroll
VI Sihtasutuse põhikirja muutmine
VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine

I Üldsätted

1.1. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ja on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Integratsiooni Sihtasutus.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

1.4. Sihtasutuse asukoht Tallinn, Eesti Vabariik.

1.5. Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks järgmistel eesmärkidel:

1.5.1. erinevate mitte-eestlaste gruppide Eesti ühiskonda integreerimine;

1.5.2. mitte-eestlaste gruppide keeleõppega seonduvate probleemide lahendamine;

1.5.3. mitte-eestlaste adaptsioon eesti kultuuriruumi ja nende kaasamine aktiivsesse ühiskonnaellu;

1.5.4. sihtasutusel on õigus jagada sihtotstarbelisi toetusi ja määrata stipendiume.

1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.

1.7. Oma põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks Sihtasutus:

1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab integratsioonialast teavet ning peab sellekohaseid andmebaase;

1.7.2. valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid, korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi integratsioonialase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti elanike huvide väljaselgitamiseks;

1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe teenust;

1.7.4. töötab välja haridus-, teadus-, arendus-, noorsoo- ja integratsioonialaseid projekte ning koordineerib ja nõustab nende elluviimist;

1.7.5. abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, integratsiooni- ja arendustegevusega seotud asutusi programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide rakendamisel;

1.7.6. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal;

1.7.7. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt kinnitatud programme;

1.7.8. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud ulatuses;

1.7.9. korraldab ja viib läbi oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning teeb tehinguid, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamisele.

1.8. Sihtasutuse majandusaasta algab esimesel jaanuaril ja lõpeb kolmekümne esimesel detsembril.

1.9. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

 II Juhatus

2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mille koosseisu kuulub üks kuni kolm liiget. Juhatuse määrab ametisse nõukogu kolmeks aastaks.

2.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

2.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.

2.4. Juhatuse liikmete arvu, koosseisu, koosseisu muudatuste tegemise ning juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse määrab ametisse nõukogu kolmeks aastaks.

2.5. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

2.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.

2.7. Juhatus peab järgima Sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei nõua nõukogu otsus.

2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

2.10. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ja kohustatud esitama nõukogule üks kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

2.11. Juhatuse liikmetele makstava tasu, selle tingimused ja korra määrab nõukogu. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

2.12. Juhatus võib tööle võtta tegevdirektori.

III Nõukogu

3.1. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle.

3.2. Nõukogu koosseisu kuulub kuni üheksa liiget, kelle määrab asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab asutaja.

3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest.

3.4. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, varade olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

3.5. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.

3.6. Nõukogul on kõik seaduses sätestatud õigused.

3.7 Nõukogu pädevusse kuulub:

3.7.1. Sihtasutuse aastaaruande ja aastabilansi kinnitamine;

3.7.2. Järgmise aasta tegevusplaani ja eelarve kinnitamine;

3.7.3. Sihtasutuse palgaliste töötajate ja palgafondi kinnitamine;

3.7.4. Sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

3.7.5. Audiitorite arvu määramine ja audiitorite nimetamine ning tagasikutsumine;

3.7.6. Sihtasutuse põhikirja muutmine ja täiendamine.

3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Sihtasutuse nõukogu esimees:

3.8.1. korraldab nõukogu tegevust;

3.8.2. teeb asutajale ettepaneku Sihtasutuse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kohta;

3.8.3. informeerib asutajat Sihtasutuse tegevusest seaduses ettenähtud korras;

3.8.4. teeb asutajale ettepaneku Sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu määramise kohta rahandusministri määrusest tulenevalt.

3.9. Nõukogu liige:

3.9.1. saab olla teovõimeline füüsiline isik ja peab vastama muudele seaduses ette nähtud nõuetele;

3.9.2. võib saada tasu vastavalt tehtud ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale;

3.9.3. vastutab oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras;

3.9.4. vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

3.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees või aseesimees.

3.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

3.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

3.13. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.

3.14. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

3.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

3.16. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl.

3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

3.18. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.

3.19. Nõukogu liikmetele tasu maksmisel arvestatakse nende osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja.

IV Sihtasutuse vara

 4.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest vahenditest, muudest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulust.

4.2. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara käsutajaks on Nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses Juhatus.

4.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

4.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada sihtasutuse nimel peale Sihtasutuse registreerimist.

4.5. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu poolt kehtestatud korras. Sihtasutus ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on vastuolus heade tavadega.

4.6. Sihtasutusele üleantud rahalised vahendid kantakse üle Sihtasutuse pangakontole. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Sihtasutuse Juhatus oma allkirjaga.

4.7. Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil.

V Raamatupidamine ja kontroll

5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

5.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.

5.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse ja nõukogu liikmed.

5.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

5.6. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.

5.7. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Audiitori või audiitorid nimetatakse üheks tegevusaastaks. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

5.8. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

5.9. Sihtasutusel on siseaudiitor.

VI Sihtasutuse põhikirja muutmine

6.1. Põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal seaduses sätestatud alustel ja korras. 

6.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel.

VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine

7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega.

7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada sihtasutuse sundlõpetamist. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara antakse üle samu eesmärke taotlevale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7.5. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamiseks.

7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile.

7.8. Asutaja otsusega võib Sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes Sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Põhikiri on muudetud asutajaõiguste teostaja käskkirjaga 27.07.2009. a.