Integratsiooni Sihtasutuse tegevuskava aastaks 2009
Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on 31. märtsil 1998.a. EV Valitsuse poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes algatab ja toetab Eesti ühiskonna integreerumisele suunatud tegevusi.
Selleks Sihtasutus:
− koondab teavet ja kogemusi lõimumistegevustest ning rakendab seda lõimumisprotsessi toetamisel;
− tegutsebeesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, koheldes kõiki lõimumisprotsessis osalejaid võrdselt;
− kaasab tegevustesse erinevate sihtgruppide esindajaid.
Sihtasutus teostab integratsioonistrateegia tegevusi selle nimel, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel on võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri.
Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikust arengukavast “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2008–2013” (VA 2008–2013).
VA 2008–2013 eesmärgid on jaotatud kolmeks:
- Hariduslik ja kultuuriline lõimumine
- Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
- Õiguslik ja poliitiline lõimumine
VA 2008–2013 on ette valmistatud ja sihtasutuse roll selles määratletud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega. Selleks töötasid Sihtasutuse üksused koostöös ministeeriumitega välja VA rakendusplaani 2008–2010 meetmed; samuti suurendas Sihtasutus teadmisi integratsiooni vajaduste ja/ võimaluste ning õnnestunud lahenduste kohta ning kaasas sidusrühmi VA 2008–2013 koostamise protsessi.
Sihtasutus on koostööpartner VA 2008–2013 meetmete eest vastutavatele ministeeriumitele. Oma tegevuseks saab Sihtasutus ministeeriumite eelarve kaudu riigieelarvelisi ja välisvahendeid, sh EL programmidest.
Sihtasutuse panus
- Sihtasutus on tegevuste juhtiv arendaja ja uuenduslikkuse edendaja integratsioonivaldkonnas.
- Sihtasutus osaleb aktiivselt ühiskonna integratsiooniga seotud strateegiate kujundamisel ja elluviimisel ning VA 2008–2013 põhimõtete tutvustamisel ühiskonnas.
- Sihtasutuse töötajatel on põhjalikud teadmised integratsiooniga seotud teemadest.
- Sihtasutus on projektide edukas korraldaja ja rakendaja.
2. 2009. aasta tegevuskava
2.1 Tegevuskava koostamise eesmärk
Sihtasutuse tegevuskava eesmärk on kindlaks määrata sihtasutuse eesmärgid ja prioriteetsed tegevused, mis tahetakse saavutada 2009. aasta lõpuks.
Käesolev tegevuskava põhineb pikemaajalisel Sihtasutuse strateegial 2008–2013, milles sõnastatud on visioon lõimunud Eesti ühiskonnast, kindlaks on määratud sihtasutuse tegevusvaldkonnad ning strateegilised mõjueesmärgid, kirjeldatakse Sihtasutuse missiooni, väärtusi ja organisatsioonipõhiseid arengueesmärke. Strateegia väljatöötamisse kaasati kõiki Sihtasutuse töötajad.
2009.aastal toimub mitmete seniste tegevuste mahu oluline suurenemine.
Mitmed tegevused on valdkondi läbivad, nt eesti keele õpe ning erinevast rahvusest noorte ja täiskasvanute ühistegevused:
- Sihtasutuse poolt läbiviidavates eesti keele õppe tegevustes osaleb 2009. aastal ligi 2000 mitte-eestlast;
- senisest kordades enam pöörab Sihtasutus tähelepanu erinevast rahvusest noorte ja täiskasvanute omavaheliste kontaktide suurendamisele; eesmärgiks on, et ühistegevuses osaleb 2009. aastal vähemalt 8500 noort ja täiskasvanut.
Valdkondade lõikes olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise näitajad Eesti Lõimumiskava 2008-2013 on toodud järgmises osas 2.2.
2.2 Valdkondlikud eesmärgid 2009. aastaks
|
Eesmärk |
Oodatav saavutamise näitaja |
|
Mõõdik |
Baastase 2008 |
Sihttase 2009 |
|
Valdkond: Hariduslik ja kultuuriline lõimumine |
|
|
|
|
Uusimmigrant-lapsega haridusasutuses on loodud tingimused sihtgrupi õpetamiseks ja nende edukaks õppekava läbimiseks
|
eesti keele kui teise keele õppe võimaluste olemasolu laste arvust lähtuvalt; |
toetatud on 26 uusimmigrant-lapse õpet üldhariduskoolis; |
toetatud on 120 uusimmigrant- lapse õpet koolieelsetes lasteasutustes |
|
täienduskoolitusel osalenud klassi- ja aineõpetajate arv. |
|
koolitusel on osalenud 50 klassiõpetajat (3AP) |
|
Koolieelses vanuses lastele on loodud võimalused eesti keele õppeks
|
täiendava eesti keele õppe võimaluste olemasolu lasteaedade arvust lähtuvalt |
toetatud on 27-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist; |
toetatud on 20-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist; |
|
täienduskoolitusel osalenud õpetajate arv |
pikaajalisel koolitusel on osalenud 150 õpetajat |
koolitustel on osalenud kokku 160 õpetajat (sh 80 keelekümbluslasteadadest). |
|
Keelekümblusmetoodika jätkusuutlik rakendamine ja arendamine põhikoolis. |
liitunud haridusasutuste arv |
keelekümblus-programmiga on liitunud 58 haridusasutust; |
keelekümblus-programmiga on liitunud 65 haridusasutust; |
|
metoodikakoolitustel ja nõustamises osalenud õpetajate arv |
keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osales 200 õpetajat ja 200 õpetajat on nõustatud |
keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osales 200 õpetajat ja 200 õpetajat on nõustatud |
|
Eesti keeles aineid õpetama hakkavad õpetajad on saanud täiendkoolitust |
koolitusel osalejate arv (samad õpetajad mõlemal aastal) |
|
160 õpetajat ja koolijuhti on läbinud eesti keele kursuse |
|
|
86 ühiskonnaõpetuse õpetajat on läbinud erialase täiendkoolituse |
90 ühiskonnaõpetuse õpetajat on läbinud erialase täiendkoolituse |
|
|
40 muusika-õpetajat, 40 geograafia õpetajat, 40 ühiskonna-õpetuse õpetajat on läbinud 10 AP täiend-koolituse; 40 ajalooõpetajat on läbinud 48 tundi täiendkoolitust |
100 aineõpetajat on läbinud teises keeles õpetamise metoodika koolituse |
|
Kutseõppeasutuste õppurid, õpetajad ja koolijuhid on saanud täiendavat eesti keele õpet |
eesti keele õppe läbinud õppurite arv |
125 õppurit on läbinud täiendava eesti keele õppe |
160 õppurit on läbinud täiendava eesti keele õppe |
|
täiendkoolituse läbinud õpetajate ja koolijuhtide arv |
|
13 erialaõpetajat ja 19 koolijuhti on läbinud täiendkoolituse |
|
Kõrgkoolide õppuritele on loodud võimalused eesti keele kui teise keele täiendavaks õppeks |
isaks riiklikule tellimusele eesti keele täiendõppes osalenud õppurite arv |
eesti keele täiendõppes on osalenud 86 õppurit |
eesti keele täiendõppes on osalenud 80 õppurit |
|
Rahvusvähemustel on võimalused toetuse saamiseks oma kultuuri- ja hariduselu korraldamisel |
toetatud taotluste hulk |
toetatud 30 rahvuskultuuriseltsi projekti ja 147 seltsi on saanud baasfinantseeringu |
toetatud 18 rahvuskultuuriseltsi projekti ja 200 seltsi on saanud baasfinantseeringu |
|
täienduskoolitusel (emamaal) osalenud emakeele- ja kultuuriõpetajate arv |
8 õpetajat on osalenud täienduskoolitusel emamaal |
6 õpetajat on osalenud täienduskoolitusel emamaal |
|
õpilaste keele- ja kultuuriõppe reisid emamaale |
|
30 õpilast on osalenud keele- ja kultuuriõppe reisil emamaale |
|
Eesti keelt mitte emakeelena kõnelevatel noortel ja täiskasvanutel on võimalused eesti keele õppeks ja kontaktide loomiseks eestlastest eakaaslastega |
koolivälise keeleõppe projektidest osavõtnud noorte arv |
448 noort on osalenud koolivälise keeleõppe tegevustes |
1330 noort on osalenud koolivälise keeleõppe tegevustes |
|
teistes eesti keele õppe alastes ja koostöö alastes tegevustes osalenud noorte arv |
270 noort on osalenud muudes noorsootegevusest |
3200 noort on osalenud Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustavates tegevuses, 800 (sh 300 ESF ja 500 EIF raames) noort on osalenud muudes noorsootegevusest |
|
koostöö alastes tegevustes osalenud täiskasvanute arv |
- |
2500 täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast on osalenud koostöö alastes tegevustes |
|
Eesmärk |
Oodatav saavutamise näitaja |
|
Mõõdik |
Baastase 2008 |
Sihttase 2009 |
|
Valdkond: Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine |
|
|
|
|
Avaliku ja erasektori töötajatele on tagatud tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskuse tase |
keelekursused läbinute arv |
143 töötajat on läbinud eesti keele kursuse |
200 töötajat on läbinud eesti keele kursuse |
|
tööjõulähetustes osalenute arv |
34 töötajat on osalenud tööpraktikal keeleõppe eesmärgil |
120 töötajat on osalenud tööpraktikal keeleõppe eesmärgil |
|
eesti keele õppe kulu kompenseeritud isikute arv |
- |
300 inimesele on kompenseeritud 100% eesti keele õppe kulud |
|
Täiskasvanute eesti keele õpetajate kompetents on paranenud tööks sihtgrupiga |
täienduskoolituse läbinud täiskasvanute eesti keele õpetajate arv |
30 õpetajat on läbinud täiendkoolituse |
30 õpetajat on läbinud täiendkoolituse |
|
Valdkond: Õiguslik ja poliitiline lõimumine |
|
|
|
|
Kodakondsustaotlejatel on võimalused saada abi EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistumisel |
kursustel osalejate arv |
1259 isikut on osalenud seaduste tundmise eksami kursustel |
1000 isikut on osalenud seaduste tundmise eksami kursustel |
|
Kolmandate riikide kodanikel on võimalus osaleda eesti keele õppes |
kursustel osalejate arv |
- |
400 isikut on osalenud keelekursustel |
|
Paranenud on inimeste teadlikkus kodakondsuse omandamise tingimustest, sallivusest ja võrdsest kohtlemisest |
läbiviidud teavituskampaaniate arv |
- |
3 teavituskampaaniat on läbi viidud |
|
Teabevälja ühisosa suurenemiseks on loodud tingimused |
toetatud meediaprojektide arv |
- |
13 TV, raadio ja kirjutava pressi projekti on saanud toetust |
|
toetatud kultuuriprojektide arv |
- |
10 teatri, kirjanduse jm kultuuriprojekti on saanud toetust |
2.3 Organisatsioonipõhised eesmärgid
|
Valdkond |
Eesmärk |
Oodatav saavutamise näitaja |
|
Mõõdik |
Baastase 2008 |
Sihttase 2009 |
|
Personal ja areng |
Kompetentsed töötajad |
töötajate osakaal, kes on saanud vähemalt kahes valdkonnas täiendkoolitust |
96% töötajatest on saanud täiendada oma oskusi ja teadmisi vähemalt kahes valdkonnas |
98% töötajatest on oma oskusi ja teadmisi täiendanud vähemalt kahes eri valdkonnas |
|
Töötajate kõrge rahulolu |
arenguvestluste tulemused |
78% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes |
80% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes |
|
Kliendid ja partnerid |
Kõrge kliendirahulolu
|
klientidele ja partneritele suunatud üritustel osalejate kõrge rahulolu |
Klientidele suunatud üritustel osalenute kõrge rahulolu (nt IS 10. aastapäeva üritus, LAK konverents) |
80% osalejatest on kõrge rahuloluga |
|
SA hea maine ja tuntus |
proaktiivse meediasuhtluse ja kajastuste arvu kasv |
Pressiteadete arv – 56;
IS kajastuste arv - 22 |
Pressiteadete arv – 70
IS kajastuste arv - 100 |
|
Finantsid |
Kõrge kuluefektiivsus tegevuste rakendamisel |
sihtasutuse keskmine halduskulude suhe kogueelarvesse |
29% |
29% |
|
Sisemised protsessid |
Protsesside vastavus Eesti ja ELi seadusandlusega |
läbiviidud auditites väljatoodud väga oluliste rikkumiste arv |
0 |
0 |
|
Sisemiste protsesside efektiivsuse tõstmine |
rakendatud digitaalse dokumendihaldus- ja finantsinfosüsteemide arv |
0 |
Edukalt on juurutatud digitaalne dokumendihaldus- ja finantsinfosüsteem |
3. Tegevuse hindamine
Sihtasutuse tegevuskavas kirjeldatud valdkondlike ja organisatsioonipõhiste eesmärkide saavutamiseks läbiviidavate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse nii 2009.aasta jooksul kui ka aasta lõpus.
Sihtasutuse tegevuste tulemuslikkuse hindamine toimub järgmiselt:
- Kvartaalsed aruanded Sihtasutuse nõukogule tegevuskava täitmisest
- Rahastamislepingute kvartaalsed, poolaasta ja aasta tegevus- ja finantsaruanded rahastajatele
- Arenguvestluste aruanded
- Riskide hindamise aruanne
- Klientidele ja partneritele suunatud üritustel osalejate tagasiside analüüs
4. Töötajaskond
4.1 Palgaliste töötajate koosseis
Sihtasutusel on 5 üksust – 1 tugiüksus, mis tegeleb kogu sihtasutuse üldjuhtimise ja struktuuriüksuste teenindamisega ning 4 üksust, mis tegelevad konkreetsete programmide/projektide koordineerimisega, hanke ja projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise ning rahastamisejärgse seire ja aruandlusega.
Lisaks toimib sihtasutuses vastavalt seaduses sätestatud tingimustele siseauditi funktsioon. Siseaudiitori teenust ostab sihtasutus sisse KPMG Baltics AS-ilt.
Ametikohtade prognoos aastaks 2009
|
|
Olemasolevad ametikohad |
Uued ameti-kohad |
Lõppevad ametikohad |
Kokku |
|
Ametikohad |
44 |
0 |
0 |
44 |
|
Koormus |
43.5 |
0 |
0 |
43,5 |
4.2 Sihtasutuse struktuur
|
