Muukeelne laps Eesti koolis

Olukorra kirjeldus

Rahvusvaheliste konventsioonidega ühinedes, EL liikmena on Eesti koolidel kohustus vastu võtta ning kasvatada-harida kõiki vabariigi territooriumil elavaid koolikohustuslikke lapsi (v.a välisriikide esindajate lapsed). Peamiselt puudutavad koolide kohustused nn uusimmigrante – nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest Eestisse saabuvate tööliste, asüülitaotlejate, pagulaste, migrantide lapsi, kes soovivad alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat.

Eestisse hiljuti elama asunud lapsevanematel on võimalik panna oma laps rahvusvahelisse tasulisse kooli, mis on Tallinnas ja Tartus, ent nende koolide õppemaks ei pruugi paljudele peredele olla taskukohane. Eesti- või vene õppekeelega kooli valides on lapsevanemad huvitatud sellest, et laps saaks hea hariduse, mis võimaldaks tal paari aasta pärast jätkata oma haridusteed ka mõnes teises riigis. Siinkohal kerkib küsimus meie kooli õppekavast ja ettevalmistusest võõrkeelse lapse vastuvõtmiseks.

Uusimmigrandid ei pruugi osata eesti keelt ega saabuda kooli õppeaasta algul, vaid ka õppeaasta jooksul. Seega võib iga kool seista ühel hetkel silmitsi probleemiga, et neile tuleb näiteks hispaania- või itaaliakeelne laps, kes ise ega kelle vanemad ei valda sõnagi inglise keelt, rääkimata eesti keelest.

Probleemiks on tõusmas ka välismaal pikalt elanud Eesti päritolu pered, kelle lapsed on sündinud või elanud suure osa oma elust välismaal ning kellel on sellega seoses samuti probleeme eesti keele oskusega. 

Peamised probleemid Eestis mujalt saabunud lastega on:

• Eesti koolil on vähe uusimmigrant-lastega tegelemise kogemust
• Probleemi ei tunnetata seni, kuni ühel päeval saabub täiesti ootamatult teade uuest võõrkeelsest õpilasest
• Siiani on puudunud süsteemne koolitus õpetajate ettevalmistamiseks
  

Mis on seni tehtud?

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse (HPK) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on alates 2003. aastast tegeletud uusimmigrantide integratsiooniprojektidega. 

Valminud on:

1. Juhend „Uusimmigrantide lapsed Eesti hariduses. Hariduspoliitilised põhimõtted ning hariduskorraldus” (2004, HTM), mis tutvustab rahvusvahelisi ja Eesti õigusakte ning esitab arengusuunad ja meetmed uusimmigrantide laste hariduskorralduses. Defineeritud on uusimmigrandi mõiste: Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabuvate migrantide, asüülitaotlejate ja pagulaste laps, kes soovib alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat. Tavaliselt vajab tuge kohandumiseks ja õppimiseks (võib mitte osata kooli õppekeelt), eesti keele kui teise keele õppeks. 
2. Õppematerjalid: välja on töötatud teismelisele välisriigist saabunud lapsele mõeldud eesti keele õpperaamat ASTU SISSE, sellele lisandub õpetajaraamat ja laiemale auditooriumile suunatud käsiraamat.
3. Infovoldikud eesti-, inglise- ja vene keeles, mis annavad lühiülevaate hariduskorraldusest Eestis. Eesmärk on aidata uusimmigrantide laste vanematel orienteeruda meie haridussüsteemis.

Toimunud on:

1. Õpetajate täiendkoolituskursused Tallinna ja Tartu ülikoolides:
   1. 2006. aastal "Eesti keele kui emakeele õpetajate täiendkoolitus" 25 õpetajale
   2. 2007. aastal "Klassiõpetajate täiendkoolitus" 25 õpetajale.
2. Koolide projektipõhine rahastamine. HPK on korraldanud 2004. aastast alates konkursse, et projektipõhiselt finantseerida uusimmigrant-lastega eesti lasteaedade ja koolide tööd. Konkursi fond oli nii 2004. kui 2005. aastal 1 mlj krooni. 2006.aastal eraldati projektitoetusi 1 039 460 krooni ulatuses ning 2007. aastal 313 708 krooni.
3. Õpetajate ja haridusametnike õppereisid 2006. aastal Soome, 2007. aasta kevadel Hollandisse ja 2007. aasta sügisel Kreekasse. 
4. Konverents 'Immigrantide õpetus Soome ja Eesti koolis
   17.-18. märtsil 2007 toimus emakeeleõpetajate ja XXVIII soome keele õpetajate konverents immigrantide õpetusest Soome ja Eesti koolis.
   
   Konverentsi esimesel päeval räägiti sellest, kuidas on immigrantide keeleõpetus lahendatud Soome koolides ning mis seisus on asjad praegu Eestis. Teisel päeval tutvustati immigrantide õpetuses kasutatavaid keeleõppematerjale.
   
   Konverentsi korraldasid Soome Instituut ja Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus. Konverentsi toetas Haridus- ja Teadusministeerium. 

Konverentsi materjalid leiad siit.

Projektikonkursid

Haridusprogrammide Keskus korraldab alates 2004. aastast projektikonkursse Uusimmigrandid eesti haridusasutuses. Konkursi eesmärk on uusimmigrandist õpilase õpetamise toetamine eesti õppekeelega riigi-, munitsipaal- ja erakoolides ning lasteaedades. Konkursi sihtgruppidena nähakse nii pedagooge, uusimmigrant-õpilasi kui kogu haridusasutust.

Konkursi raames võib raha taotleda õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks; õpetajate täienduskoolituse korraldamiseks; seminaride, õppereiside ja ürituste organiseerimiseks; koostöö tugevdamiseks haridusasutuse ja laste vanemate vahel; õppematerjalide ja -vahendite soetamiseks jne.

Esitatav projekt peab aitama uusimmigrandil kohaneda eestikeelses keskkonnas, parandama uusimmigrantide eesti keele oskust ja hõlbustama teiste ainete omandamist eesti keeles.

Alates 2006.a. teisest projektikonkursist on võimalik taotleda ühe uusimmigrantõpilase kohta 25 000 krooni.
2004. aasta konkursi tulemusena finantseeriti 7 projekti kogumaksumusega 626 690 krooni. 2005. aastal finantseeriti 7 projekti kogumaksumusega 994 544 krooni. 2006. aastal korraldati 2 projektikonkurssi, mille tulemusena rahastati 16 projekti kogusummas 1 039 460 krooni. 2007. aasta konkursi raames toetati 4 õppeasutust kogusummas 313 708 krooniga.

• Toetatud projektid 2004. aastal
• Toetatud projektid 2005. aastal
• Toetatud projektid 2006. aastal
• Toetatud projektid 2007. aastal