Projekt „Pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste Eesti haridussüsteemi integreerimise toetamine kohalikul tasandil“

Euroopa Pagulasfondi projekti „Pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste Eesti haridussüsteemi integreerimise toetamine kohalikul tasandil“ kaasfinantseerisid Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ning EV Haridus- ja Teadusministeerium. Projekti koordineeris Integratsiooni Sihtasutus. Projekti partnerid olid Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsuse haridusosakond ja Illuka Vallavalitsus. Projekt kestis 30.06.06 – 31.12.07. Projekti kogueelarve oli ~ 2 mln kr.
Vt artikkel projekti kohta (vene keeles): http://www.moles.ee/06/Aug/10/1-1.php

Euroopa Pagulasfondi (EPF) projekti üldeesmärgiks oli kohaliku tasandi haridusametnike ja haridusasutuste juhtkondade kompetentsi tõstmine ning valmisoleku suurendamine pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi. Projekti käigus:

1. viidi läbi uuring eesmärgiga analüüsida kohaliku tasandi administratsiooni valmisolekut ning piirkonna võimalusi integreerida pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate lapsi Eesti haridussüsteemi;
2. läbiviidud uuringu tulemuste põhjal töötati välja ning viidi läbi pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste Eesti haridussüsteemi integreerimise koolitusprogramm KOVi haridusametnikele ja haridusasutuste juhtkonnale;
3. koolitusprogrammile vastavate koolitusmaterjalide põhjal töötati välja juhendmaterjal haridusametnikele pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi.

1. Uuring

Viidi läbi uuring "Kohaliku tasandi administratsiooni valmisoleku ja koolitusvajaduse kaardistamine" eesmärgiga analüüsida kohaliku tasandi administratsiooni valmisolekut ning piirkonna võimalusi integreerida pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate lapsi Eesti haridussüsteemi, sh koostööd valitsemistasandite vahel ja omavalitsuse sees. Uuringu läbiviimiseks korraldatud hankekonkursil tunnistati edukaks pakkujaks OÜ MindPark, kes viis mahuka üle-eestilise uuringu läbi läbi 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta alguses vastavalt hankekonkursi lähteülesandele. Uuringu läbiviijaks oli Liis Kasemets.

• Uuring selgitas välja Eesti üldharidussüsteemi olulisemate osapoolte – maavalitsuste, kohalike omavalitsuste kui kooli pidajate ning haridusasutuste – valmisoleku uusimmigrantide laste vastuvõtuks Eesti haridusasutustesse ja haridusametnike ning koolijuhtide koolitusvajaduse. Analüüsiti nii teema aktuaalsust hetkel kui lähiaastate perspektiivis, osapoolte kogemusi ja kokkupuuteid uusimmigrantide laste ning kooli õppekeelest erineva koduse keelega lastega, uusimmigrantide laste haridussüsteemi vastuvõtmise korraldust, osapoolte rahulolu ülesannete jaotuse ja kogu süsteemi toimimisega, õppeprotsessi teotavate spetsiifiliste meetmete vajalikkust ja nende rakendamise kogemusi ning osapoolte uusimmigrantide integreerimisega seotud koolitusvajadusi.
• Haridussüsteemi osapooled hindasid uusimmigrantide laste haridussüsteemi vastuvõtmise teemat pigem mitteaktuaalseks nii praegu kui lähiaastate perspektiivis. Teemat tähtsustasid enam linnad ja linnades asuvad koolid. Uuringus osalenud haridusasutustest hindas oma valmisolekut uusimmigrantide laste vastuvõtmiseks väga heaks 5%, heaks 10%, rahuldavaks 21% ja kehvaks 30%. Suurima takistusena erinevate toetusmeetmete rakendamisel toodi välja finantsvahendite puudust, rahulolematud oldi ka finantseerimise põhimõtete ja õppevahendite puudumisega. Koolitusvajadus teadmiste arendamiseks integratsioonivallas üldiselt ja uusimmigrantide laste integreerimise toetamiseks oli suur. Uuringu ajal õppis uusimmigrantide lapsi 28%, kooli õppekeelest erineva koduse keelega lapsi õpib 62% küsitletud koolidest.
• Uuring andis ülevaate haridussüsteemi osapoolte (maakondade, linnade ja valdade ning koolide) valmisolekust uusimmigrantide ning pagulaste ja varjupaigataotlejate laste vastuvõtmiseks. Kaardistati senist kogemust, analüüsiti laste haridussüsteemi vastuvõtmise üldist korraldust, info kogumist ja aruandlust ning koostööd haridussüsteemi osapoolte vahel, uuriti ametnike koolitusvajadust

Põhjalikumalt on võimalik uuringuaruandega tutvuda raamatukogus. Uuringu tulemuste põhjal valmistati ette koolitusprogramm haridusametnikele. 
 

2. Koolitusprogramm

EPFi projekti teiseks eesmärgiks oli töötada välja ja viia läbi pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste Eesti haridussüsteemi integreerimise koolitusprogramm kohaliku tasandi haridusametnikele ja haridusasutuste direktoritele ning õppejuhtidele. Hankekonkursil koolitusprogrammi läbiviija väljaselgitamiseks tunnistati edukaks Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täienduskoolituskeskuse esitatud pakkumine. 29. maist 29. novembrini 2007 kestvas programmis osales 29 Tallinna, Tartu, Viimsi ja Illuka kohaliku omavalitsuse haridusametnikku ning koolijuhti, kellele väljastati Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli tunnistus koos akadeemilise õiendiga 2AP (80t) kohta. Koolituse projektijuht oli Virve Kinkar.

• Õppekava eesmärk oli suurendada haridusametnike ja koolijuhtide teadmisi ja valmisolekut välisriikidest tulnud laste ning kooli õppekeelest erineva koduse keelega laste vastuvõtmiseks Eesti haridusasutustesse.
• Koolitusel käsitleti järgmiseid teemasid: migratsiooni, immigratsiooni ja integratsiooni alane õiguslik raamistik; integratsioonipoliitika ja -põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Eestis, integratsioonimeetmed haridussüsteemis; kultuurierinevused, nendest arusaamine ja mõistmine ning nendega arvestamine; mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused; teiste Euroopa riikide uusimmigrantide laste haridussüsteemi integreerimise kogemustega tutvumine.
• Koolitusprogrammi temaatika oli aktuaalne ja tulevikku suunatud. Tagasisidedes kõige enam huvipakkunutena nimetatud teemad (kultuurierinevused, eetika, religioon) kinnitasid vajadust laiema taustainfo järele, mis mahult moodustas ka olulise osa õppekava sisust. Omandatud teadmised on aluseks valmisolekute ja hoiakute kujunemiseks mitmekultuurilise õpikeskkonna eripära mõistmiseks, selles toimetulekuks ning erinevate õppijate toetamiseks.
• Koolitusprogrammi õnnestumisele aitas kaasa teoreetiliste lähtepunktide ja praktiliste võimaluste tundmaõppimise tasakaal, ülikoolide õppejõudude kõrval erinevate valdkondade spetsialistide kaasamine koolitajatena, Soome praktilise kogemusega tutvumine. Õppijad tõstsid esile õppejõudude kompetentsust ja erudeeritust. Lisaks loengutele kasutati erinevaid õppemeetodeid: arutelud, rühmatööd jne. Koolituse teemade käsitlemine erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt võimaldas tervikpildi kujunemist. Kogu õppematerjal salvestati CD-le ning jagati koolitatavatele.
• Õppereis Soome täiendas auditoorse töö raames omandatud teadmisi. Saadi ülevaade Soome kogemustest immigrantide lõimumise toetamisel , tutvuti erinevate tasandite tegevuse ja vastutusega. Kogeti suurt koostöövalmidust ja väga positiivset suhtumist koolitusprogrammi ja selle osalejatesse nii omavalitsuste ametnikega kohtudes kui haridusasutusi külastades. Uudseid lähenemisi multikultuursuse teemale pakkus loeng Helsingi Ülikoolis. Õppereisi raames toimunud esitluste slaidid tõlgiti eesti keelde ja edastati koolitusprogrammis osalenutele (CD-l).
• Osalejate iseseisva meeskonnatööna valmisid mudelid tööks uusimmigrantide lastega Tallinnas, Tartus, Harjumaal ja Illuka vallas. Tänaseks võib lisada, et alates jaanuarist 2008 on riiklikult ette nähtud uusimmigrantõpilase nn ”pearaha”. Seega on üks väga oluline probleem, mida koolitustel esile toodi, leidnud konkreetse lahenduse.
• Osalejate rahulolu koolituse kohta saadi seitsmepallisüsteemis antud tagasisidelehtede kaudu järgmiselt: üldhinnang koolitusele - 6,0; kursuse temaatika – 6,3; saadud informatsiooni vajalikkus tööalaselt – 5,9; hinnang õppejõududele – 6,0; hinnang jaotusmaterjalidele – 6,3; hinnang õppetöö korraldusele – 6,3; hinnang õppereisi sisule - 6,5; hinnang õppereisi korraldusele – 6,7. Kokkuvõttes võib öelda, et koolituse keskmine hinne oli 6,25, mis annab osalejate rahuloluks 89,29%.
• Korraldajate positiivne kogemus koolitusprogrammi läbiviimisel ning osalenute rahulolu kõrge protsent kinnitasid pilootkoolituste jätkamise vajalikkust.

3. Juhendmaterjal

EPFi projekti kolmandaks eesmärgiks oli töötada koolitusprogrammile vastavate koolitusmaterjalide põhjal välja juhendmaterjal haridusametnikele. Artiklikogumik Käsikäes (toimetaja Leelo Kingisepp), pagulaste ja varjupaigataotlejate laste integreerimine Eesti haridussüsteemi, koostati antud teemasid valdavate spetsialistide poolt. Kogumikus on järgmised artiklid:

1. Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase pöördumine
2. Rahvusvahelist kaitset saavate laste hariduse korraldus – Maie Soll, haridus- ja Teadusministeerium
3. Lühiülevaade Eesti põgenike- ja pagulaspoliitika ajaloost – Merle Haruoja, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees, peasekretär
4. Kuidas saab varjupaigataotleja Eesti riigilt kaitset? – Anneli Viks, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Ilor Teeväli – Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus
5. Kuidas kohelda traumeeritud isikuid? – Tiiu Meres, kriisipsühholoog
6. Usundite kohtumine: konflikt, neutraalsus või dialoog? – Toomas Jürgenstein – Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja
7. Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? – Aune valk, Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse juhataja
8. Valik eesti keele kui teise keele õppematerjale ja käsiraamatuid – Leelo Kingisepp, kirjastus Iduleht, Aurika Kruus, Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu
9. Pagulasteemaga seonduvaid mõisteid

Trükihanke võitis Iloprint AS.

Kogumik Käsikäes on huvilistele kättesaadav elektrooniliselt sihtasutuse virtuaalraamatukogus. Trükitud eksemplarid on jaotatud koolidele ja peagi jõudnud igasse omavalitsusse.

Projekti tulemused

• Uuring „Kohaliku tasandi administratsiooni valmisoleku ja koolitusvajaduse kaardistamine“ andis ülevaate haridussüsteemi osapoolte (maakondade, linnade ja valdade ning koolide) valmisolekust uusimmigrantide ning pagulaste ja varjupaigataotlejate laste vastuvõtmiseks.
• Koolitus kohaliku tasandi haridusametnikele ja haridusasutuste direktoritele ning õppejuhtidele suurendada haridusametnike ja koolijuhtide teadmisi ja valmisolekut välisriikidest tulnud laste ning kooli õppekeelest erineva koduse keelega laste vastuvõtmiseks Eesti haridusasutustesse.
• Projekti sihtgrupi teadlikkus pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate laste integratsiooni toetamiseks Eesti haridussüsteemi on tänu trükisele Käsikäes tõusnud.
• Koolitustel osalenuid saab järgneva perioodi jooksul kasutada kogumiku tutvustamise aruteludel ekspertidena.
• Projektis osalenute omavahelised kontaktid tihenesid, tekkis võrgustik antud teemat valdavate inimeste vahel.
• Tagasisidet kogumikule ei olnud seoses projekti lõppemisega võimalik koguda. Kogumiku mõju saab hinnata järgnevate aastate jooksul.